>Helmikpööriste üldkirjeldus

Helmikpöörised on väga populaarsed lehtdekoratiivsed taimed. Nad sobivad suurepäraselt kõrrelistega, hostadega ja liiliatega. Tumedalehelised sordid sobivad murtudsüdametega, kollaselehiste hostadega ja kortslehtedega. Samuti on nad kaunid priimulate ja iiristega, ning ilus on ka kollektsioon ainult helmikpööristest.

Paljud erksavärviliste lehtedega helmikpöörise sordid suudavad muuta värvust sõltuvalt mulla koostisest, aastaajast, vanusest ja istutuskohast. Näiteks, vaestel muldadel suureneb lehtede hõbedane toon, rikastel muldadel aga punakas toon.

Helmikpööris eelistab päikest või poolvarju. Rohkem valgust armastavad valgete ja kollaste lehtedega sordid. Täies varjus võivad kasvada vaid mõned roheliselehelised sordid, sel juhul nad praktiliselt ei õitse, ning ka lehtedelt võib muster ära kaduda.

Sobib parasniiske, kobe, neutraalne kuni nõrgalt leeliseline muld. Kui muld on raske, tuleb lisada liiva, komposti (10kg/m2-le), pisut tuhka ja kompleks-mineraalväetist (10gr/m2-le). Liiga toitaineterikkas mullas kaotab kiiresti oma dekoratiivsed omadused.

Ei talu läbikuivamist ega ka liigniiskust. Aktiivse vegetatsiooni perioodil pealtväetatakse perioodiliselt õitsevatele kultuuridele mõeldud täismineraalväetisega.

Kevadel tuleb katta taimed kergelt, kuna on igihaljad. Soovitav sügisel mullata, kuna talvel võivad taimed mullast välja kerkida. Kevadel lõigatakse kuivanud lehed.

Talveks kergelt katta valgete ja kollaste lehtedega sordid. Kui muld kasvukohal on happeline, soovitatakse paar korda hooaja jooksul puistata põõsa alla puutuhka.

Taime jagatakse kord nelja aasta jooksul, mitte ootama jäädes taime dekoratiivsuse vähenemist ning põõsa keskosa paljastumist, kuigi ühel kohal või kasvada 5-7 aastat.

Helmikpöörist paljundatakse pistikutega ja põõsa jagamise teel.  Põõsas kaevatakse välja ning jagatakse 2-3 rosetiga osadeks.